Gümnaasiumi õppekava üldosa

Kinnitataud direktori käskkirjaga 10.08.2022 nr 1-2/16

Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis loob raamistiku gümnaasiumis toimuvale õppimisele, õpetamisele ja kasvatamisele. Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava koostamise aluseks on valitsuse 06.01.2011 määrus nr 2, RT 20.09.2011, jõustumine 01.09.2015. Gümnaasiumi õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse tunnijaotusplaanid (lisa1), õpilaste hindamise kord (lisa 2), kodukord (lisa 3), õpilaste tunnustamise kord (lisa 4), gümnaasiumi õppeainete ainekaardid (lisa 5), uurimistööde läbiviimise ja hindamise kord (lisa 6), õpilasfirmade läbiviimise ja hindamise kord (lisa 7), valikainete plaan (8).

GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

Õppekava alusväärtused, kooli eripära ning õppe- ja kasvatuseesmärgid

1.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustöö eesmärk on võimaldada õpilasel omandada teadmised, oskused ja väärtushoiakud, et jätkata õpiteed kõrgkoolis. Õppe- ja kasvatusprotsessi toetab ainulaadse keskkonnaga vaimseid ja püsivaid väärtusi austav ajalooline kool. Gustav Adolfi Gümnaasium järgib õpetamisel akadeemilist suunda ning kasutab tänapäevaseid õpi- ja tehnoloogiavõimalusi. Lähtutakse põhimõttest, et õpetaja vastutab õpetamise, õpilane õppimise ja lapsevanem õpilase igakülgse toetamise eest.

Lähtuvalt Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhiväärtustest, milleks on kooli ajalugu, professionaalsus, motivatsioon, turvalisus, loomevabadus, isamaalisus, tervislikud eluviisid ning emotsionaalne intelligentsus ja head suhted, loob gümnaasium eeldused:
edasise haridustee võimaluste hindamisele ja õpingute jätkamiseks nii Eesti kui ka välisriikide tunnustatud ülikoolides;
eesti keele ja kirjanduse, matemaatika, loodusainete ja võõrkeelte süvendatud õppimiseks;
seaduskuuleka, eetilise, isamaad, rahvust, keelt ja kultuuri väärtustava ning motiveeritud noore kasvatamiseks;
keskkonnateadliku, tervislikke eluviise väärtustava, sõbraliku, ennast ja teisi austava inimese kasvatamiseks;
kooli vaimsuse, ajalooliste traditsioonide ja püsiväärtuste edasikandmiseks;
iseseisva õppimise, loova mõtlemise ja koostööoskuste arendamisele;
analüüsi-, arutlus- ja eneseväljendusoskuse arendamisele;
kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.
Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mida kujundatakse kõigi õppeainete, õpetajate, õpilaste ja vanemate ning kogukonna omavahelise koostöö, koolitöötajate isikliku eeskuju ja koolivälise tegevuse kaudu.

1.3.1. Gümnaasiumis kujundatavad üldpädevused on:

kultuuri- ja väärtuspädevus– suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; väärtustada oma kooli pikka ajalugu ja traditsioone. Pädevuse kujundamist toetavad kooli ajalugu ja ajaloomuuseum, traditsioonilised sündmused, akadeemilised aktused, erinevad õppekäigud, teatri-, kontserdi-, filmiretsensioonid, kultuurimapi koostamine, muuseumitunnid jne.
sotsiaalne ja kodanikupädevus– suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada erinevate keskkondade sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis. Pädevuste kujundamist toetavad erinevad rühmatöö vormid, erinevad ülekoolilised, üleriigilised ja rahvusvahelised projektid, kogukonna hüvanguks tehtav töö, doonoripäevad, külalisloengud, õppekäigud jne.
enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi; arvestada oma võimeid ja võimalusi, analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme; käituda inimsuhetes sõltumatult; hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri. Pädevuse kujundamist toetavad koolis hindamine ja tagasiside, arenguvestlused, külalistunnid ja -loengud, õppekäigud jne.
õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades, seostada omandatud teadmisi varemõpitu ja ümbritseva eluga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi. Pädevust toetavad koolis õpiülesanded ja tegevused, mille puhul peab õpilane ise oma tööd ja aega planeerima ning valima sobivaimad infoallikad, näiteks ülekooliliste sündmuste ja projektide läbiviimine ja korraldamine, uurimistöö koostamine, referaadid, esitluste ja ettekannete koostamine, vaatluspäevikud, kultuuripäevikud, ainevõistlustest ja -olümpiaadideks ettevalmistumine; probleemülesannete lahendamine jne.
suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi. Pädevust toetavad koolis korrektse e-kirja nõuded, ametliku ja populaarteadusliku võõrkeele sõnavara õppimine, rühmatööd, esitluste ja ettekannete loomine ja esitlemine, tekstiloomeülesanded erinevates ainetes, giidiõpetus ja kultuurilugu võõrkeeltes, referaatide ja uurimistöö koostamine jne.
matemaatika-, loodusteaduse- ja tehnoloogiaalane pädevus– suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades; kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt. Pädevusi toetavad eluliste probleemülesannete lahendamine sh katse- ja digivahendeid kasutades, ainevõistlused ja -olümpiaadid, erinevad projektid, koostöö erinevate ülikoolide ja teaduskeskustega, õuesõppe tunnid, õppekäigud ja muuseumitunnid, loodusteadusliku inglise keele kursused, teadusteksti koostamine võõrkeeles, uurimuslikud tööd jne.
ettevõtlikkuspädevus– suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid. Pädevusi toetavad koolis erinevate sündmuste ja projektide korraldamine nii koolis kui väljaspool, kogukonna hüvanguks tehtav töö, õpilasfirmad, õpilasesinduse töö, karjääri- ja töövarjupäev jne.
digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. IKT õpetus ja digipädevuste kujundamine toimub Gustav Adolfi Gümnaasiumis lõimituna kõikides õppeainetes õpetajate ühistööna. Oluline roll on muuhulgas referaatide, esitluste, uurimistööde, õpilasfirmade, õppevideo jne koostamisel.

Gümnaasiumi õppesuunad, õppekorraldus ja -maht, tunnijaotusplaanid, valikkursuste loendid, valikkursuste valimise põhimõtted, võõrkeeled ja erinevate õppekeelte kasutamine kursuseti

2.1. Alates 2022/2023. õppeaastast saab alates G1 astmest alustada gümnaasiumis õppimist neljas valdkonnas: keeled ja kultuurid, ühiskonnateadused, loodusteadused, reaalteadused ning nendest lähtuvalt kitsamates õppesuundades:

prantsuse keel(keelte ja kultuuride valdkond);
rootsi keel(keelte ja kultuuride valdkond);
sotsiaalia (ühiskonnateaduste valdkond);
ettevõtlus (ühiskonnateaduste valdkond);
keskkonnateadused(loodusteaduste valdkond);
bioteadused (loodusteaduste valdkond);
inseneeria(reaalteaduste valdkond);
arvutiteadused(reaalteaduste valdkond).

Tunnijaotusplaanid (Lisa 1).

2021/2022. õppeaastal alustas viimane gümnaasiumi lend viiel erineval õppesuunal: reaal-loodusteadused, matemaatika-inglise, inglise keele, prantsuse keele ja rootsi keele õppesuund (lõpetavad gümnaasiumi 2023/2024. õppeaastal).

2.2. Gümnaasiumi tunnijaotusplaan koosneb riiklikult kohustuslikest kursustest (68 kursust) ja kooli kohustuslikest kursustest, õppesuuna juurde kuuluvatest valikkursustest (valinud suuna, on õpilane valinud ka need kursused) ja kursustest õpilase valikul (valitakse igal õppeaastal). Õppesuunad erinevad üksteisest õppesuunda kujundavate valikkursuste osas. Tunnijaotusplaanid on kirjas õppesuundade kaupa (Lisa 1).

2.3. 2022/2023. õppeaastal G1 astmes õppimist alustanud õpilane peab Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpetamiseks kokku läbima 100 kursust. Riiklikud ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi kohustuslikud kursused (75 kursust) ning valdkonna ja õppesuundade kursused (15+6 kursust) annavad kokku 96 kursust, millele lisaks peab iga õpilane kolme aasta jooksul omal valikul läbima 4 valikkursust. Kui õpilane soovib, võib ta valikkursusi läbida suuremas mahus.

2.4. 2021/2022. õppeaastal G1 astmes õppimist alustanud õpilane peab Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpetamiseks kokku läbima 98 kursust (sealhulgas 2021/2022. õppeaastast sisse viidud kursus “Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu” ja 2020/2021. õppeaastal sisse viidud kursus “Multimeedia praktikum: õppevideo loomine”). Riiklikud ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi kohustuslikud kursused ning õppesuundade valikkursused (valinud suuna, on valinud ka need kursused) annavad kokku 91-92 kursust, millele lisaks peab iga õpilane kolme aasta jooksul omal valikul läbima sõltuvalt õppesuunast 6-8 valikkursust. Kui õpilane soovib, võib ta valikkursusi läbida suuremas mahus.

2.5. 2020/2021. õppeaastal G1 astmes õppimist alustanud õpilane peab Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpetamiseks kokku läbima 97 kursust (sealhulgas 2020/2021. õppeaastal sisse viidud kursus “Multimeedia praktikum: õppevideo loomine”). Riiklikud ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi kohustuslikud kursused ning õppesuundade valikkursused (valinud suuna, on valinud ka need kursused) annavad kokku 89-91 kursust, millele lisaks peab iga õpilane kolme aasta jooksul omal valikul läbima sõltuvalt õppesuunast 6-8 valikkursust. Kui õpilane soovib, võib ta valikkursusi läbida suuremas mahus.

2.6. Kõikides õppesuundades õpitakse süvendatult laia matemaatikat (vähemalt 15 kursust). Matemaatika riigieksamile registreerudes saavad õpilased valida kitsa ja laia eksami vahel.

2.7. Eesti keele riigieksami edukaks sooritamiseks ja õpilaste silmaringi laiendamiseks on riikliku õppekava kursustele lisatud kooli õppekavasse täiendavalt 2 kirjanduse kursust ning alates 2023/2024. õppeaastast funktsionaalse lugemisoskuse ja eneseväljenduse kursus G2 astmes.

2.8. Gümnaasiumis õpitakse vähemalt kahte võõrkeelt, millest üks on inglise keel, mida õpitakse süvendatult ning gümnaasiumi lõpuks jõutakse valdavalt kas C1 või C2 tasemele, mis võimaldab sooritada rahvusvahelisi inglise keele eksameid (C1 Advanced English, IELTS, TOEFL). Kõikides õppesuundades on riiklikule 5 kursusele lisatud vähemalt 2 kursust. Teine võõrkeel oleneb õppesuunast või õpilase enda valikust (prantsuse keel, vene keel, rootsi keel). Õpilane, kes on põhikoolis õppinud näiteks saksa keelt ja soovib jätkata selle õppimist kohustusliku 2. võõrkeelena, võib seda teha kooliväliselt, kuid peab koolile esitama tunnistuse/sertifikaadi gümnaasiumi jooksul läbitud kursuste kohta B1 või B2 tasemel. Kolmandaks võõrkeeleks saab õpilane omal soovil valida sõltuvalt õppesuunast ja 2. võõrkeelest kas vene keele, prantsuse keele või rootsi keele.

2.9. G2 astmes kirjutavad õpilased uurimistöö ning läbivad 2 kursust „Uurimistöö aluseid“ või teevad praktilise tööna õpilasfirmat läbides 2 kursust “Ettevõtlusõpet õpilasfirmadele”. Uurimistöö ja õpilasfirma läbiviimise ja hindamise korda tutvustatakse õpilastele G1 astmes. Kursuste õpikeskkonnaks on Moodle ning hindamine toimub kogu õppeaasta jooksul protsessipõhiselt.

2.10. G2 astmes toimub nädalase õppena 2 kursust „Riigikaitset“ (sealhulgas riigikaitselaager).

2.11. G3 astme kehalise kasvatuse 5. kursus “Treeningute plaanimine ja iseseisev treening” võimaldab õpilastel ise valida individuaal- ja/või grupitreeningu(id) ning tunniplaanijärgset tavapärast kehalise kasvatuse kontakttundi koos aineõpetajaga ei toimu. Õpilased esitavad treeningplaane ja -päevikuid e-keskkonnas. G2 astme lõpus viiakse läbi vastav infotund kursuse korraldusest.

2.12. Õpilase individuaalse õpitee toetamiseks pakutakse Gustav Adolfi Gümnaasiumis erinevate valdkondade valikkursusi ning tehakse koostööd erinevate ülikoolide ja partneritega (näiteks TalTech, Estonian Business School, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, Kunstiakadeemia, Tallinna Reaalkool, Tallinna 21. Kool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Ülikooli teaduskool ja TalTechi eksami- ja olümpiaadikool). Lisaks võivad õpilased valida kursuseid teistest kõrgkoolidest. Valikkursustena arvestatakse akadeemilise suunitlusega kursuseid, mis toetavad ja täiendavad kooli õppekava.

2.13. Valikainete plaan on leitav kooli kodulehelt. Valikainete korraldust ja valimise süsteemi tutvustatakse iga õppeaasta alguses. Gustav Adolfi Gümnaasiumi esimese poolaasta valikkursustele toimub registreerumine G2-G3 õpilastele märtsis, G1 astme õpilastele 1.-2. septembril. Teise poolaasta valikkursustele registreerumine toimub detsembri alguses. Valikkursustele registreerumine toimub e-keskkondades. Valikainete plaan (Lisa 8).

2.14. Keeled ja kultuurid (prantsuse keele õppesuund ja rootsi keele õppesuund). Keelte ja kultuuride valdkond sobib motiveeritud õpilasele, kes

soovib õppida võõrkeeli, mis avavad uksed kõikides valdkondades;
tunneb huvi ajaloo, kunsti, kirjanduse, filmi ja muusika vastu;
huvitub nüüdisaja kultuuriloost ja -sündmustest, rahvusvahelistest suhetest ja diplomaatiast;
soovib osaleda erinevates rahvusvahelistes koostööprojektides.

Kahe õppesuuna ehk valdkonna ühised kohustuslikud kursused (kokku 6 lisakursust):

Laia matemaatika kursused (14+2 kursust);
Inglise keel C1 keeleoskustase (5+2 kursust);
Tsivilisatsioonide ajalugu ja tänapäev (1 kursus);
Nüüdisaja kultuurilugu (1 kursus);
Rahvusvahelised suhted (inglise keeles), (1 kursus);
Diplomaatia alused (inglise keeles / eesti keeles), (1 kursus).

2.14.1. Prantsuse keele õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 15 kursust):

Prantsuse keel B2.2 keeleoskustase (5+7 kursust);
Tallinna ajalugu ja giidiõpe (prantsuse keeles), (1 kursus);
Prantsuse keelt kõnelevate maade kultuurilugu (prantsuse keeles), (1 kursus);
Tänapäeva prantsuse kultuurilugu (prantsuse keeles), (1 kursus);
Õppesuuna projektid ühe kursuse mahus.

Prantsuse keele õppesuunal õppimine pakub võimalust:

mitmekesistada maailmapilti;
jõuda keeleoskuse tasemele, mis võimaldab jätkata õpinguid Prantsusmaal või mujal välismaal;
sooritada edukalt rahvusvaheline prantsuse keele eksam DELF Scolaire vähemalt B2 tasemel;
arendada esinemis- ja väitlemisoskust võõrkeeles;
kohtuda Eestis elavate prantslastega;
osaleda koostööprojektides teiste prantsuse keelt kõnelevate maade õppeasutustega;
keele- ja kultuuriõppe reisiks Prantsusmaale;
koostööks rahvusvahelisel tasandil;
koostööks Prantsuse Instituudi ja erinevate saatkondadega.

2.14.2. Rootsi keele õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 15 kursust):

Rootsi keel B2 keeleoskustase (5+8 kursust);
Põhjamaade kultuurilugu (rootsi keeles) (1 kursus);
Rootsi ühiskond (rootsi keeles), (1 kursus);
Õppesuuna projektid ühe kursuse mahus.

Rootsi keele õppesuunal õppimine pakub võimalust:

õppida selgeks uus võõrkeel B2-tasemel eelteadmisi omamata;
sooritada rootsi keele B2- taseme eksamit Swedex;
lisaks huvitavatele tundidele tutvuda Põhjamaade muusika, filmide, kunsti ja kirjandusega;
kohtuda Eestis elavate Põhjamaade diplomaatide, ettevõtjate ja teiste huvitavate inimestega;
osaleda inspireerivatel õppekäikudel Rootsi ja teistesse Põhjamaadesse (Norra, Taani, Island);
osaleda koostööprojektides teiste Põhjamaade õppeasutustega;
koostööks erinevate Põhjamaade saatkondade ja organisatsioonidega.

2.15. Ühiskonnateadused (sotsiaalia õppesuund ja ettevõtluse õppesuund). Ühiskonnateaduste valdkond sobib motiveeritud õpilasele, kes

on ettevõtlik ja loov;
tunneb huvi ühiskonnas ja ettevõtlusmaailmas toimuva vastu;
huvitub majandus- ja finantsmaailmast;
soovib andmeid analüüsida ja neid objektiivselt tõlgendada;
soovib olla aktiivne kodanik ja kogukonnaliige;
soovib kaasa rääkida ühiskonnas aktuaalsetel teemadel;
soovib osaleda UNESCO ja Maailmakooli võistlustel ja projektides.

Kahe õppesuuna ehk valdkonna ühised kohustuslikud kursused (kokku 15 lisakursust):

Laia matemaatika süvendatud kursused (14+4 kursust);
Andmeanalüüs ja statistika (2 kursust);
Inglise keel C1 keeleoskustase (5+2 kursust);
võõrkeel: vene keel (5 kursust) või prantsuse keel (5+4 kursust) või rootsi keel (5+4 kursust);
Majanduse alused ja maailma majandus (1 kursus);
Eestvedamine ja juhtimine (1 kursus);
Rahvusvahelised suhted (inglise keeles), (1 kursus);
Avaliku kommunikatsiooni kriitiline analüüs (1 kursus).

2.15.1. Sotsiaalia õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 6 kursust):

Kõne ja väitlus (1 kursus);
Õiguse alused I (1 kursus);
Õiguse alused II (1 kursus);
sajandi ajalugu (1 kursus);
Poliitilised ideoloogiad ja riigivalitsemine (1 kursus);
Eesti rahvusvahelistes organisatsioonides (1 kursus);
Õppesuuna projektid ühe kursuse mahus.

Sotsiaalia õppesuunal õppimine pakub võimalust:

arendada kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust, teadlikkust ühiskonnaprotsessidest;
arendada ettevõtlikkust, loovust ja empaatiavõimet;
arendada koostöö- ja juhtimisoskust;
lähemalt tutvuda Eesti ja rahvusvahelise õigussüsteemi ning Eesti riigi valitsemisega;
osaleda kodanikualgatustes ja kogukonnapraktikas;
osaleda õppekäikudel rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja/või Euroopa Liidu ja/või Eesti valitsusasutustesse.

2.15.2. Ettevõtluse õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 6 kursust):

Sissejuhatus ettevõtlusesse (inglise keeles), (1 kursus);
Finantskirjaoskus (1 kursus);
Turundus ja müük (1 kursus);
Rohelised tehnoloogiad ja jätkusuutlik ettevõtlus (1 kursus)
Toote- ja teenuse arendus (1 kursus);
Sissejuhatus ettevõtte finantsidesse (inglise keeles), (1 kursus);
Ettevõtlusõpe õpilasfirmadele (2 kursust);
Õpilasfirma projekt ühe kursuse mahus.

Ettevõtluse õppesuunal õppimine pakub võimalust:

tutvuda ettevõtluse ja majanduse maailmaga;
saada õpilasfirma tegemise kogemus;
erinevateks õpilasfirma koolitusteks, laatadeks ja võistlusteks;
inspireerivateks õppekäikudeks Eesti ja välismaa ettevõtetesse;
ettevõtluspraktikaks koostöös erinevate ettevõtetega;
korraldada ja läbi viia GAGi ettevõtluspäeva;
osaleda majandusvaldkonna võistlustel ja olümpiaadidel.

2.16. Loodusteadused (keskkonnateaduste õppesuund ja bioteaduste õppesuund). Loodusteaduste valdkond sobib motiveeritud õpilasele, kes

tunneb süvendatud huvi loodusteaduste, elus- ja eluta looduse protsesside vastu;
soovib arendada head analüütilist ja loovat mõtlemist;
huvitub keskkonnaalastest globaalprobleemidest ja ökosüsteemide toimimisest;
soovib osaleda loodus- ja reaalteaduslikel ainevõistlustel ja olümpiaadidel;
huvitub loodusteaduste eksperimentaalsest uurimisest ja kaasab kõiki oma meeli eksperimentides;
soovib lahendada elulisi probleeme ja omandada teadmisi praktiliste tegevuste abil;
soovib osaleda UNESCO ja Maailmakooli võistlustel ja projektides;
huvitub “Rakett 69” laadsetest võistlustest;
tunneb huvi mentorluse ja õpitubade läbiviimise vastu.

Kahe õppesuuna ehk valdkonna ühised kohustuslikud kursused (kokku 15 lisakursust):

Laia matemaatika süvendatud kursused (14+4 kursust);
Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale (2 kursust);
Inglise keel C1 keeleoskustase (5+2 kursust);
võõrkeel: vene keel (5 kursust) või prantsuse keel (5+4 kursust) või rootsi keel (5+4 kursust);
Rakenduste loomise ja programmeerimise alused (1 kursus);
Loodusteaduslik inglise keel (1 kursus);
Maa kui süsteem II – ökosüsteemid (1 kursus);
Orgaaniline keemia (1 kursus).

2.16.1. Keskkonnateaduste õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 6 kursust):

Majanduse alused ja maailma majandus (1 kursus);
Rohelised tehnoloogiad ja jätkusuutlik ettevõtlus (1 kursus);
Keskkonna keemia (1 kursus);
Geo- ja astrofüüsika (1 kursus);
Matemaatika rakendamine loodusteadustes (1 kursus);
Globaliseeruv maailm (1 kursus);
STEAM projektid ühe kursuse mahus.

Keskkonnateaduste õppesuunal õppimine pakub võimalust:

teostada aineteüleseid projekte;
põnevateks õppekäikudeks;
õppida käsikäes praktilise tegevusega;
koostööks ülikoolidega;
koostööks teadlastega;
kasutada GAG loodusteaduste laboreid;
osaleda rahvusvahelistel võistlustel;
olla mentor ja viia läbi õpitubasid.

2.16.2. Bioteaduste õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 6 kursust):

Inimese füsioloogia ja geneetika (1 kursus);
Praktiline keemia (1 kursus);
Inimese füüsika (1 kursus);
Keemilised protsessid looduses (1 kursus);
Matemaatika rakendamine loodusteadustes (1 kursus);
Praktiline bioloogia (1 kursus);
STEAM projektid ühe kursuse mahus.

Bioteaduste õppesuunal õppimine pakub võimalust:

teostada aineteüleseid projekte;
põnevateks õppekäikudeks;
õppida käsikäes praktilise tegevusega;
koostööks ülikoolidega;
koostööks arstide ja teadlastega;
kasutada GAG loodusteaduste laboreid;
osaleda rahvusvahelistel võistlustel;
olla mentor ja viia läbi õpitubasid.

2.17. Reaalteadused (inseneeria õppesuund ja arvutiteaduste õppesuund). Reaalteaduste valdkond sobib motiveeritud õpilasele, kes

soovib arendada head analüütilist ja loovat mõtlemist;
tunneb huvi, kuidas asjad töötavad ning elus ja eluta looduse protsessid toimivad;
huvitub digiökosüsteemide toimimisest;
soovib osaleda loodus- ja reaalteaduslikel ainevõistlustel ja olümpiaadidel;
huvitub loodus- ja reaalteaduste eksperimentaalsest uurimisest ja asjade ise disainimisest;
soovib lahendada elulisi probleeme ja omandada teadmisi läbi praktilise tegevuse;
tunneb süvendatud huvi loodus- ja reaalteaduste vastu;
kaasab kõiki oma meeli eksperimentides;
huvitub tootearendusest ja tehnoloogiatest;
soovib osaleda UNESCO ja Maailmakooli võistlustel ja projektides;
huvitub “Rakett 69” laadsetest võistlustest;
tunneb huvi mentorluse ja õpitubade läbiviimise vastu.

Kahe õppesuuna ehk valdkonna ühised kohustuslikud kursused (kokku 15 lisakursust):

Laia matemaatika süvendatud kursused (14+4 kursust);
Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale (2 kursust);
Inglise keel C1 keeleoskustase (5+2 kursust);
võõrkeel: vene keel (5 kursust) või prantsuse keel (5+4 kursust) või rootsi keel (5+4 kursust);
Programmeerimise ja robootika alused (1 kursus);
Loodusteaduslik inglise keel (1 kursus);
Digitaalne geomeetria ja 3D modelleerimine (1 kursus);
Matemaatika rakendamine loodusteadustes (1 kursus).

2.17.1. Inseneeria õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 6 kursust):

Praktiline füüsika I – mehaanika ja termodünaamika (1 kursus);
Praktiline füüsika II – elektromagnetism ja optika (1 kursus);
Elektrotehnika alused (1 kursus);
Orgaaniline keemia inseneeria suunale (1 kursus);
Ruumiline projekteerimine ja virtuaalreaalsuse praktikum (2 kursust);
STEAM projektid ühe kursuse mahus.

Inseneeria õppesuunal õppimine pakub võimalust:

teostada aineteüleseid projekte;
põnevateks õppekäikudeks;
õppida käsikäes praktilise tegevusega;
koostööks ülikoolidega;
koostööks teadlastega;
kasutada GAG loodusteaduste laboreid;
kasutada GAG Makerspace innovatsioonituba;
osaleda rahvusvahelistel võistlustel;
külastada tehnoloogiaettevõtteid Eestis ja välismaal;
praktikumideks koostöös tehnoloogia ettevõtetega;
olla mentor ja viia läbi õpitubasid.

2.17.2. Arvutiteaduste õppesuunda eristavad kohustuslikud kursused (kokku 6 kursust):

Veebidisain ja prototüüpimine (1 kursus);
Arvutimängu disainimine ja loomine (1 kursus);
Tootearendus ja tehnoloogiad – asjade internet (1 kursus);
Robootika ja tehisintellekt (1 kursus);
Andmeteadus ja masinõpe (1 kursus);
Küberturvalisus ja häkkimine (1 kursus);
STEAM projektid ühe kursuse mahus.

Arvutiteaduste õppesuunal õppimine pakub võimalust:

teostada aineteüleseid projekte;
tutvuda arvutiteaduste erinevate valdkondadega;
arendada probleemide lahendamise ja koostööoskust;
külastada tehnoloogiaettevõtteid Eestis ja välismaal;
praktikumideks koostöös IT- ja tehnoloogia ettevõtetega;
kasutada GAG Makerspace innovatsioonituba;
olla mentor ja viia läbi õpitubasid;
osaleda IT- õpilaste klubis, häkatonidel ja õpilasvõistlustel.

2.18. Reaal-loodusteaduste õppesuund (viimane lend alustas õpinguid 2021/2022. õppeaastal). 2020/2021. õppeaastal alustanud lennul on kokku 91 kohustuslikku kursust (sh kursus “Multimeedia praktikum: õppevideo loomine”). 2021/2022. õppeaastal alustanud lennul on kokku 92 kohustuslikku kursust (lisandus kursus “Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu”). Gümnaasiumi kolme aasta jooksul peab õpilane omal soovil valima juurde 6 valikkursust, et lõpetada Gustav Adolfi Gümnaasium.

Matemaatikat õpitakse süvendatult laia õppekava järgi. Riikliku õppekava laia matemaatika 14 kursusele on lisatud 4 kursust ja 2 kursust täiendavaid teemasid koolimatemaatikale (G1 ja G2 astmes rühmatunnina), kus lahendatakse rohkem ja raskemaid ülesandeid, lisaks probleem- ja tõestusülesandeid.
Füüsikatõpitakse süvendatult. Riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud kokku 3 kohustuslikku kursust (sh 2 kursust füüsika praktikumi, kus tehakse hulgaliselt praktilisi töid). Füüsika praktikumid toimuvad on rühmatunnina.
Keemiat õpitakse süvendatult kogu gümnaasiumi vältel. Lisaks riikliku õppekava 3 kursusele on lisatud 3 kursust, sealhulgas 2 praktilise keemia kursust. Praktilise keemia tunnid toimuvad rühmatunnina.
Inglise keelt õpitakse süvendatult. Inglise keeles riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 2 kursust, lisaks 1 kursus loodusteaduslikku inglise keelt. Gümnaasiumi lõpuks omandatakse reaal-loodusteaduslikus õppesuunas inglise keeles B2, C1 või C2 keeleoskustaseme, mis võimaldab sooritada rahvusvahelisi inglise keele eksameid (CAE, IELTS, TOEFL).
Vene keel on õppesuuna kohustuslik 2. võõrkeel, mida õpitakse vähemalt kahel aastal kokku 5 kursuse mahus. G3 astmes saab õpilane valida vene keele valikkursuse. Gümnaasiumi lõpuks jõutakse vähemalt B1 tasemele.
Õpilasel on võimalik valida lisaks rootsi keele või prantsuse keele valikkursuseid.
Rakenduste loomise ja programmeerimise alused on õppesuuna juurde kuuluv kohustuslik kursus. Õpilased, kes on eelnevalt programmeerimist õppinud, saavad kursusel diferentseeritud ülesandeid. Täiendava huvi korral on õpilasel võimalik juurde valida programmeerimise lisakursuseid 5 kursuse mahus. Programmeerimise lisakursuste õpetamisel tehakse koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga.
Õpilase huvidest ja eelistustest lähtuvalt saab iga õpilane juurde valida erinevatest valdkondadest valikaineid ja -kursuseid kas koolist või väljaspool kooli.

Reaal-loodusteaduse õppesuunal toimub G1 astmes tasemetöö matemaatikas ja üleminekueksam inglise keeles, G2 astmes tasemetöö eesti keeles (grammatika test) ning üleminekueksam loodusteadustes.

2.19. Matemaatika-inglise keele õppesuund (viimane lend alustas õpinguid 2021/2022. õppeaastal). 2020/2021. õppeaastal alustanud lennul on matemaatika-inglise keele õppesuunal kokku 90 kohustuslikku kursust (sh kursus “Multimeedia praktikum: õppevideo loomine”). 2021/2022. õppeaastal alustanud lennul on kokku 91 kohustuslikku kursust (lisandus kursus “Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu”). Gümnaasiumi kolme aasta jooksul peab õpilane omal soovil valima juurde 7 valikkursust, et lõpetada Gustav Adolfi Gümnaasium.

Matemaatikat õpitakse süvendatult laia õppekava järgi. Riikliku õppekava laia matemaatika 14 kursusele on lisatud 4 kursust ja 2 kursust täiendavaid teemasid koolimatemaatikale (G1 ja G2 astmes rühmatunnina), kus lahendatakse rohkem ja raskemaid ülesandeid, lisaks probleem- ja tõestusülesandeid.
Inglise keelt õpitakse süvendatult, riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 4 kursust, lisaks 2 kursust loodusteaduslikku inglise keelt, kus õpitakse matemaatika- ja loodusteaduste alast terminoloogiat ning käsitletakse lõimitult loodusainetega keemia, bioloogia, tervishoiu, keskkonna, füüsika ning psühholoogia ainetundide teemasid. Matemaatika-inglise keele õppesuuna õpilased omandavad inglise keele B2, C1 või C2 keeleoskustaseme, mis võimaldab sooritada rahvusvahelisi inglise keele eksameid (CAE, IELTS, TOEFL).
Vene keel on õppesuuna kohustuslik 2. võõrkeel, mida õpitakse vähemalt kahel aastal kokku 5 kursuse mahus. G3 astmes saab õpilane valida vene keele valikkursuse. Gümnaasiumi lõpuks jõutakse B1 tasemele.
Õpilasel on võimalik isaks valida rootsi keele või prantsuse keele valikkursuseid.
Rakenduste loomise ja programmeerimise alused on õppesuuna juurde kuuluv kohustuslik kursus. Õpilased, kes on eelnevalt programmeerimist õppinud, saavad kursusel diferentseeritud ülesandeid. Täiendava huvi korral on õpilasel võimalik juurde valida programmeerimise lisakursuseid 5 kursuse mahus. Programmeerimise lisakursuste õpetamisel tehakse koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga.
Keemias on riikliku õppekava 3 kursusele lisatud 1 kursus orgaanilist keemiat.
Füüsikas on riikliku õppekava 5 kursusele lisatud 1 kursus.
Õpilase huvidest ja eelistustest lähtuvalt saab iga õpilane juurde valida erinevatest valdkondadest valikaineid ja -kursuseid kas koolist või väljaspool kooli.

Matemaatika-inglise keele õppesuunal toimub G1 astmes tasemetöö matemaatikas ja üleminekueksam inglise keeles, G2 astmes tasemetöö eesti keeles (grammatika test) ning üleminekueksam loodusteaduslikus inglise keeles.

2.20. Inglise keele õppesuund (viimane lend alustas õpinguid 2021/2022. õppeaastal). Inglise keele õppesuunaga klass jaguneb kaheks, kus üks rühm õpib prantsuse keele õppesuunal ja teine inglise keele õppesuunal. 2020/2021. õppeaastal alustanud lennul on inglise keele õppesuunal kokku 90 kohustuslikku kursust (sh kursus “Multimeedia praktikum: õppevideo loomine”) ja kolme aasta jooksul peab inglise keele õppesuuna õpilane omal soovil valima juurde 7 valikkursust, et lõpetada Gustav Adolfi Gümnaasium. 2021/2022. õppeaastal alustanud lennul on kokku 92 kohustuslikku kursust (lisandus kursus “Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu” ja kursus “Rahvusvahelised suhted”, inglise keeles) ja kolme aasta jooksul peab selle lennu inglise keele õppesuuna õpilane valima juurde 6 valikkursust, et lõpetada Gustav Adolfi Gümnaasium.

Inglise keele õppesuuna õpilased õpivad gümnaasiumis kahte võõrkeelt: inglise keelt ja prantsuse keelt.
Inglise keele riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 9 kursust, mille hulgas 2 kursust „Inglise keelt kõnelevate maade kultuurilugu“ (inglise keeles) ja 2 kursust „Tallinna ajalugu ja giidiõpet“ (inglise keeles). Giidiõppe käigus omandatakse giiditöös vajaminev sõnavara ja teadmised Tallinna ajaloost, arhitektuurist ja vaatamisväärsustest, harjutatakse giidituuride läbiviimist vanalinnas. Inglise keele õppesuuna õpilased omandavad inglise keele C1 või C2 tasemel, mis võimaldab sooritada rahvusvahelisi inglise keele eksameid (CAE, IELTS, TOEFL).
Prantsuse keele õpinguid alustab inglise keele õppesuund algkursusest. Eelnev prantsuse keele õppimine ei ole nõutav. Riikliku õppekava prantsuse keele 5 kursusele on lisatud 6 kursust prantsuse keelt. Inglise keele õppesuuna õpilased omandavad prantsuse keele B1 taseme, mis võimaldab edukalt sooritada rahvusvahelist prantsuse keele eksamit DELF Scolaire.
Õpilasel on võimalus juurde valida vene keele ja/või rootsi keele valikkursuseid.
Matemaatikatõpitakse inglise keele õppesuunas laia matemaatika õppekava järgi, millele on lisatud 1 kursus (kokku 15 kursust).

Inglise keele õppesuunal toimub G1 astmes tasemetöö ajaloos ja üleminekueksam inglise keeles, G2 astmes tasemetöö eesti keeles (grammatika test) ning üleminekueksam inglise keelt kõnelevate maade kultuuriloos (inglise keeles, suuline).

2.21. Prantsuse keele õppesuund (kirjeldatud kursuste plaaniga lõpetab viimane lend 2023/2024. õppeaastal). Prantsuse keele õppesuunaga klass jaguneb kaheks, kus üks rühm õpib prantsuse keele õppesuunal ja teine inglise keele õppesuunal. Prantsuse keele õppesuunal õppimist alustav õpilane on prantsuse keelt eelnevalt põhikoolis õpitud alates 2. klassist või oskab prantsuse keelt vähemalt B1 tasemel. 2020/2021. õppeaastal alustanud lennul on prantsuse keele õppesuunal kokku 89 kohustuslikku kursust (sh kursus “Multimeedia praktikum: õppevideo loomine”) ja kolme aasta jooksul peab prantsuse keele õppesuuna õpilane valima juurde 8 valikkursust, et lõpetada Gustav Adolfi Gümnaasium. 2021/2022. õppeaastal alustanud lennul on kokku 91 kohustuslikku kursust (lisandus kursus “GAG ajalugu” ja kursus “Rahvusvahelised suhted”, inglise keeles) ja kolme aasta jooksul peab selle lennu prantsuse keele õppesuuna õpilane valima juurde 7 valikkursust, et lõpetada Gustav Adolfi Gümnaasium.

Prantsuse keele õppesuuna õpilased õpivad gümnaasiumis kahte võõrkeelt: inglise keelt ja prantsuse keelt.
Prantsuse keele süvaõppegarühma prantsuse keele riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 11 kursust, mille hulgas 2 kursust „Prantsuse keelt kõnelevate maade kultuurilugu“ (prantsuse keeles) ja 2 kursust „Tallinna ajalugu ja giidiõpet“ (prantsuse keeles). Giidiõppe käigus omandatakse giiditöös vajaminev sõnavara ja teadmised Tallinna ajaloost, arhitektuurist ja vaatamisväärsustest, harjutatakse giidituuride läbiviimist vanalinnas. Prantsuse keele õppesuuna õpilased omandavad prantsuse keele vähemalt B2 tasemel, mis võimaldab sooritada edukalt prantsuse keele rahvusvahelist eksamit DELF Scolaire.
Inglise keelt õpitakse süvendatult, riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 2 kursust. Prantsuse keele õppesuuna õpilased omandavad inglise keele B2, C1 või C2 keeleoskustaseme, mis võimaldab sooritada rahvusvahelisi inglise keele eksameid (CAE, IELTS, TOEFL).
Õpilasel on võimalus juurde validavene keele ja/või rootsi keele valikkursuseid.
Matemaatikatõpitakse prantsuse keele õppesuunas laia matemaatika õppekava järgi, millele on lisatud 1 kursus (kokku 15 kursust).

Prantsuse keele õppesuunal toimub G1 astmes tasemetöö ajaloos ja üleminekueksam inglise keeles, G2 astmes tasemetöö eesti keeles (grammatika test) ning üleminekueksam prantsuse keelt kõnelevate maade kultuuriloos (prantsuse keeles, suuline).

2.22. Rootsi keele õppesuund (kirjeldatud kursuste plaaniga lõpetab viimane lend 2023/2024. õppeaastal). 2020/2021. õppeaastal alustanud lennul on kokku 91 kohustuslikku kursust (sh kursus “Multimeedia praktikum: õppevideo loomine”). 2021/2022. õppeaastal alustanud lennul on kokku 92 kohustuslikku kursust (lisandus kursus “GAG ajalugu”). Gümnaasiumi kolme aasta jooksul peab õpilane valima juurde 6 valikkursust, et lõpetada Gustav Adolfi Gümnaasium.

Rootsi keelt hakatakse õppima algtasemest, st eelteadmisi ei eeldata. Lisaks riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 13 rootsi keele kursust, mille hulgas on 2 kursust “Tallinna ajalugu ja giidiõpet” (rootsi keeles), 1 kursus “Põhjamaade kultuurilugu” (rootsi keeles), 1 kursus “Rootsi kirjandust” (rootsi keeles) ja 1 kursus “Rootsi ühiskonda” (rootsi keeles). Juba alates 2. poolaastast kasutatakse tunnis töökeelena rootsi keelt ja esimese aasta lõpuks omandatakse elementaarne keeleoskus. Rootsi keele õppesuuna õpilased omandavad gümnaasiumi lõpuks rootsi keele1 tasemel.
Inglise keelt õpitakse süvendatult, riikliku õppekava 5 kursusele on lisatud 2 kursust. Rootsi keele õppesuuna õpilased omandavad gümnaasiumi lõpuks inglise keele B2, C1 või C2 keeleoskustaseme, mis võimaldab sooritada rahvusvahelisi inglise keele eksameid (CAE, IELTS, TOEFL).
Õpilasel on võimalik juurde valida vene keele ja/või prantsuse keele valikkursuseid.
Matemaatikatõpitakse rootsi keele õppesuunas laia matemaatika õppekava järgi, millele on lisatud 1 kursus (kokku 15 kursust).

Rootsi keele õppesuunal toimub G1 astmes tasemetöö ajaloos ja üleminekueksam inglise keeles, G2 astmes tasemetöö eesti keeles (grammatika test) ning üleminekueksam rootsi keeles ja/või põhjamaade kultuuriloos (kirjalik ja/või suuline).

Õppetöö üldine korraldus, õppekeskkonna ja õppimise mitmekesistamise kavandamise põhimõtted

3.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumiosas toimub õppetöö statsionaarses vormis. Gustav Adolfi Gümnaasiumis kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud koolivaheajad. Õppeaastas on 35 nädalat, kokku 175 koolipäeva.

3.2. Gümnaasiumi õppekava ühik on üks kursus. Õppeained on jaotatud kursusteks, iga kursuse maht on 35 tundi. Vastavalt nädalatundide arvule on kursuste lõpp erineval ajal ja ei lange kokku koolivaheajaga. Kursusehinnete väljapanemise ajaplaan lisatakse iga õppeaasta alguses kooli kodulehele.

3.3. Õppekorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Kuni 2 õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, millega on määratletud tundide arv ja järjekord õppepäevas. Erivajadustest lähtuvalt (tervislikud probleemid, eriandekus) koostatakse vajadusel õpilasele individuaalne õppeplaan vastastikusel kokkuleppel.

3.4. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli (kooli korraldatud õppekäigud, iseseisva õppimise või distantsõppe päevad, projektipäevad vms).

3.5. Õppepäevade hulka kuulub igal aastal 1–2 spordipäeva ja kuni 9 iseseisva õppimise päeva.

3.6. Õppekäigud toetavad õppekava ning tuginevad Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppekäikude plaanile.

Õppetöö mitmekesistamisel lähtutakse muutunud õpikäsituse põhimõtetest, projektide ja sündmuste kavandamisel kooli traditsioonidest, õppesuundadest ja läbivatest teemadest, olles samas avatud uuendustele.
Osalemist projektides käsitletakse õppe-kasvatustöö osana. Kool toetab ja tunnustab iga õpilase osalemist olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel ja kooli esindamisega seotud tegevustes ja projektides. Osavõtt projektidest, olümpiaadidest, konkurssidest on vabatahtlik.
Ülekoolilised, õppetoolidesisesed ja muud kooliga seotud sündmused ja projektid on planeeritud kooli sündmuste plaani, mis valmib õppeaasta algul koostöös õppetoolide juhatajatega.
Uutest projektidest osavõtu kiidab heaks juhtkond ja õppetoolid. Ülekoolilistest sündmustest loobumise otsustab kooli juhtkond. Pikaajalistest projektidest loobumise otsustab kooli õppenõukogu.

Läbivad teemad ja õppeainetevahelise lõimingu põhimõtted

4.1. Läbivad teemad on vahendiks üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks ning õppeainete ja ainevaldkondade omavaheliseks lõiminguks. Läbivad teemad on aineülesed ja toetavad õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

4.2. Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:

õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes toob iga aineõpetaja oma aineõppesse sobivaid teemakäsitlusi, mis kajastuvad õpetaja tööplaanis;
klassivälises õppetegevuses ja osaledes erinevates projektides;
valikainete valikul;
uurimistöö kirjutamise protsessis või praktilise töö (õpilasfirma tegemise) käigus.

4.3. Gustav Adolfi Gümnaasiumi läbivad teemad on:

elukestev õpe ja karjääri planeerimine– taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsustega, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Koolis viiakse läbi karjäärivaliku loenguid ja külalistunde, õppekäike, töövarjupäevi ning tehakse koostööd erinevate partnerite ja huvigruppidega, sealhulgas vanemate ja vilistlastega.
keskkond ja jätkusuutlik areng– taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Koolis viiakse läbi erinevaid teemanädalaid, näiteks keskkonnanädal, mille raames korraldatakse erinevaid külalistunde, õpilasvõistluseid ja tehakse praktilisi töid. Samuti osalevad õpilased erinevates rahvusvahelistes projektides, mis kätkevad keskkonna temaatikat.
kodanikualgatus ja ettevõtlikkus– taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Koolis on sisse viidud praktilise väärtuskasvatuse osana kogukonna hüvanguks tehtav töö, õpilaste algatusel erinevate sündmuste korraldamine ja huviringide juhendamine, aktiivselt tegutsev õpilasesindus, doonoripäevad jne.
kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel. Koolis toimuvad regulaarselt traditsioonilised akadeemilised aktused ja teemapäevad, kontserdid, festivalid, projektid. Õpilasi suunatakse regulaarselt kultuurisündmustele, kirjutatakse retsensioone; osaletakse erinevatel konkurssidel, laulu- ja tantsupidudel. Koolis on kehtestatud akadeemiline riietumisstandard ja käitumisnõuded.
teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Koolis juhitakse tähelepanu heale meediakäitumisele.
tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. IKT pädevused on lõimitud gümnaasiumi ainekaartidesse ning koostatud on IKT ainekava.
tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning osalema tervist edendava keskkonna kujundamises. Koolis toimuvad järjepidevalt tervistedendavad sündmused, loengud ja võistlused.
väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. Gümnaasiumiõpilasi suunatakse teadlikult märkama enda ümber toimuvat ning vajadusel sekkuma.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu– taotletakse oma kooli tunde arenemist, st õpilase kujunemist oma kooli ajalugu tundvaks ja ajaloolist õpikeskkonda väärtustavaks nooreks, kes tunnetab end osana vaimse ja väärika kooli ajaloost. Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu on lõimitud kõikidesse õppeainetesse ning traditsioonilistesse sündmustesse. Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu õpitakse G1 astmes süvendatult kursusel “Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu”, lisaks viiakse läbi giidituure erinevates võõrkeeltes ja muuseumitunde Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseumis.

4.4. Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks ainetevahelise lõiminguga, mis saavutatakse õppetoolide ja õpetajate koostöös. Õppeainetevahelise sidususe saavutamiseks kirjeldatakse ainetevahelist lõimingut täpsemalt ainekavades.

Hindamise korraldus

5.1. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. Õpilaste hindamisel kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid, -vahendeid ja -viise. Hindamisel on kaks poolt: kujundav hindamine, s.o õppimise protsessi toetav hindamine ning õpitulemuste hindamine, s.o kokkuvõttev hindamine.

5.2. Hindamise eesmärk Gustav Adolfi Gümnaasiumis on:

toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, toetada enesehinnangu kujunemist, suunata õpilast edasise haridustee valikul;
anda alus otsuse tegemiseks kursuse läbimise ning gümnaasiumi lõpetamise kohta.

5.3. Kujundav hindamine gümnaasiumis on õppe kestel hinnangu andmine, mille käigus antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

5.4. Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Õpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud annavad õpilasele igapäevaselt tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist.

5.5. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

5.6. Gümnaasiumis kasutatakse kohustuslikes õppeainetes üldjuhul tähthindamist seitsmepalliskaalal ja valikainetes mitteeristavat hindamist „arvestatud“ („AR+“, „AR“) ja „mittearvestatud“ („MA“). Kursuse kokkuvõttev hindamine on täpsemalt kirjas ainekaardis.

5.7. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Aineõpetajad selgitavad iga kursuse algul, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele.

5.8. Täpsem hindamise korraldus, õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord määratakse „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korras“ (lisa 2).

5.9. Gümnaasiumis toimuvad igal õppeaastal G1 ja G2 astmes kokkuvõtvaks hindamiseks tasemetööd ja üleminekueksamid vastavalt kooli poolt väljatöötatud plaanile.

5.10. Nõuded õpilase käitumisele, sealhulgas õppetöösse suhtumisele esitatakse „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste kodukorras“ (lisa 3).

5.11. Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.

Gümnaasiumi lõpetamise korraldus

6.1. Gümnaasiumi lõputunnistuse annab Gustav Adolfi Gümnaasium õpilasele:

kelle kohustuslike õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad;
kelle valikkursuste hinded on „arvestatud“;
kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid;
kes on sooritanud G3 astme lõpuks gümnaasiumi koolilõpueksami ühest järgnevatest õppeainetest: ajalugu, ühiskonnaõpetus, geograafia, keemia, füüsika, bioloogia, rootsi keel, vene keel, prantsuse keel, programmeerimine;
kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse (vastavalt Gustav Adolfi Gümnaasiumi uurimistööde läbiviimise tingimustele ja korrale) või praktilise töö (teinud õpilasfirma vastavalt Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasfirmade läbiviimise tingimustele ja korrale).

Õpilaste ja vanemate teavitamine ning nõustamine

7.1. Õppesuundade kirjeldused, tunnijaotusplaanid õppesuuna juurde kuuluvate valikainetega, valikainete plaan ja korraldus, konsultatsioonide korraldus ja muu õppekorraldust ning tugiteenuseid puudutav info on kättesaadav kooli kodulehel.

7.2. Õppe- ja valikainete korraldust ja hindamise korra üldpõhimõtteid tutvustab gümnaasiumiosa õppejuht iga õppeaasta alguses õppejuhi infotunnis.

7.3. E-kooli kaudu saab õpilane ja vanem teavet õppesisu, koduste õppeülesannete, õppeedukuse, puudumiste, hilinemiste, käitumise ja hoolsuse kohta ning jooksvat informatsiooni.

7.4. Õpilaste ja vanemate täiendavaks teavitamiseks on kasutusel e-posti loendid.

7.5. Õppe- ja kasvatustöö korralduses võimaldatakse õpilasel ja vanemal:

saada klassijuhatajalt arenguvestluse käigus nõustamist;
saada nõustamist õppe- ja kasvatustööd puudutavates küsimustes gümnaasiumiõppejuhilt.

7.6. Õppetöö korralduses võimaldatakse õpilasel:

saada aineõpetajalt täiendavat ainealast konsultatsiooni selleks ette nähtud/või kokku lepitud ajal;
saada võimalus sooritada järeltöid vastavalt „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korrale“;
saada õpetajapoolset juhendamist ja nõustamist aineolümpiaadiks ja -võistlusteks ettevalmistumisel;
saada individuaalset abi ja nõustamist kooli psühholoogilt.

8. Andekad ja haridusliku erivajadusega õpilased

8.1. Õpilase andekusest, tugevast motivatsioonist või loomingulisusest tulenevalt, on õpilasel võimalik:

saada diferentseerituid õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilasel sobiva tasemega õppida;
organiseerida, osaleda ja esineda ülekoolilistel sündmustel.
saada õpetajapoolset juhendamist ja nõustamist aineolümpiaadiks ja -võistluseks valmistumisel;
osaleda aineolümpiaadidel , -võistlustel ja õpilasprojektides;
võtta osa enesetäiendamiseks ja olümpiaadideks valmistumiseks täiendavaid valikkursuseid (sealhulgas TÜ Teaduskooli kursustest);
võtta lisaks kohustuslikule õppekoormusele osa koolis või väljaspool kooli pakutavatest akadeemilise suunitlusega valikkursustest;

8.2. Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib gümnaasiumis teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Piiratud teovõimega õpilase puhul kaasatakse nende muudatuste tegemisse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, koostatakse muudatuste rakendamiseks individuaalne õppekava.

8.3. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.

8.4. Tervislikel põhjustel koduõppel olevale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava ning tema õppekoormust võib vähendada kuni kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta.

8.5. Õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, võimaldab kool üldise toe raames järgmisi tugimeetmeid:

saada täiendavat konsultatsiooni aineõpetajalt (vastavalt kokku lepitud konsultatsiooniaegadele);
saada võimalus sooritada järeltöid vastavalt „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste hindamise korrale“;
saada nõustamist gümnaasiumiosa õppejuhilt, kes vajadusel aitab koostada ajutise õppeplaani koostöös aineõpetajatega.
saada individuaalset abi ja konsultatsiooni koolipsühholoogilt.

Karjääriinfo ja -nõustamise korraldus

9.1. Karjääriplaneerimisega seotud teemasid käsitletakse läbiva teemana aine- ja klassijuhatajatundides, klassivälises ühistegevuses, õppekäikudel ja spetsiaalsetes külalisloengutes.

9.2. Karjäärivalikut toetavad erinevad õppetoolide sündmused, ainenädalad, koostööprojektid ülikoolide, karjäärikeskuste ning teiste ettevõtete ja organisatsioonidega.

9.3. Gümnaasiumiosa õppejuht, huvijuht ja klassijuhatajad edastavad õpilastele regulaarselt koolile saadetud infot ülikoolidelt ja koostööpartneritelt (sh edasiõppimisvõimalustest, töövarjupäevadest jne).

9.4. Karjääri- ja edasiõppimisvõimaluste valikuid analüüsitakse klassijuhatajaga arenguvestlusel.

9.5. Välisülikoolidesse kandideerimisel toetavad ja abistavad õpilasi vajalike dokumentide vormistamisega gümnaasiumiosa õppejuht ning juhiabi.

Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

10.1. Gustav Adolfi Gümnaasiumis toimub õpetajate koostöö õppetoolide kaudu. Koolis on kuus õppetooli: algõpetuse õppetool, võõrkeelte õppetool, reaalainete õppetool, oskusainete õppetool, loodusainete õppetool ja humanitaarainete õppetool. Ainekaartide arenduse eest vastutavad õppetoolide juhatajad ning tööprotsessi kaasatakse kõik aineõpetajad.

10.2. Juhtkonna muudatusettepanekud jõuavad õpetajateni õppetooli juhatajate vahendusel ning neid arutatakse õppetoolide koosolekutel. Õpetajate esitatud muudatusettepanekuid arutatakse õppetoolide juhatajate ja laiendatud juhtkonna koosolekul.

10.3. Õpetaja planeerib oma töö iga poolaasta või kursuse algul. Plaani koostamise aluseks on kooli ainekaardid. Aineõpetaja tutvustab õpilastele kursuse alguses peamisi läbitavaid teemasid, hindamise põhimõtteid, kokkuvõtva hinde kujunemist ning teeb vastavasisulise sissekande e-päevikusse kursuse esimese tunnikirjelduse juures. Töö planeerimist kontrollib õppetoolijuhataja.

10.4. Klassijuhatajatöö planeerimise aluseks on klassijuhatajatöö ametijuhend, kooli sündmuste plaan, õppekäikude plaan, õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid algavaks õppeaastaks ja konkreetse õppesuuna huvid ja erisused.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppekava uuendamise ja täiendamise kord

11.1 Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mille koostamises ja järjepidevas arenduses osalevad kõik õpetajad õppetoolide kaudu.

11.2 Gümnaasiumiosa õppekava üldosa ja tunnijaotusplaanide koostamise ja arendamise eest vastutab gümnaasiumiosa õppejuht.

11.3 Ainekaartide koostamise ja arenduse eest vastutavad õppetoolide juhatajad.

11.4 Õpilaste hindamise korra, kodukorra ja õpilaste tunnustamise korra koostamise ja arendamise eest vastutavad I ja II kooliastme, progümnaasiumi ja gümnaasiumiosa õppejuhid.